Plastijäätmed: Euroopa strateegia, mille eesmärk on kaitsta meie planeeti ja kodanikke ning laiendada ettevõtjate võimalusi
Täna vastuvõetud esimene kogu Euroopat hõlmav plastistrateegia on üks samm ringluspõhisemale majandusele üleminekul.
Teisipäev, 16, jaanuar 2018
Strateegia aitab kaitsta keskkonda plastireostuse eest ning soodustada majanduskasvu ja innovatsiooni. Sellega muudame probleemi võimaluseks Euroopa tuleviku kavandamisel. Toodete disainimise, tootmise, kasutamise ja ringlussevõtmise põhjalik muutmine ELis on ettevõtluse seisukohast igati õigustatud. Asudes sellisel üleminekul juhtrolli, loome me uusi investeerimisvõimalusi ja töökohti. Uute kavade järgi on 2030. aastaks kõik ELi turule lastavad plastpakendid ringlussevõetavad, väheneb ühekordselt kasutatava plasti tarbimine ja piiratakse mikroplasti kavatsuslikku kasutamist.
Säästva arengu eest vastutav komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans sõnas: „Kui me ei muuda seda, kuidas me plasti toodame ja kasutame, on 2050. aastaks ookeanides rohkem plasti kui kalu. Peame tegema nii, et plast ei satuks vette, toitu ega meie organismi. Ainus pikaajaline lahendus on vähendada plastijäätmeid suurema ringlussevõtu ja korduskasutamise kaudu. See on kodanike, ettevõtjate ja valitsuste ühine ülesanne. ELi plastistrateegiaga toetame ka uut ja ringluspõhisemat ärimudelit. Peame investeerima uutesse innovatiivsetesse tehnoloogialahendustesse, mis aitavad kaitsta kodanikke ja keskkonda ning säilitada ühtlasi tööstussektori konkurentsivõime.“
Töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav asepresident Jyrki Katainen lisas: „Plastistrateegiaga loome me aluse uuele plasti ringmajandusele ja soodustame investeerimist selle arendamiseks. See aitab vähendada plastiprügi maismaal, õhus ja meres ning ühtlasi luua uusi innovatsiooni, konkurentsivõime ja kvaliteetsete töökohtade loomise võimalusi. Siin on Euroopa ettevõtjatel suurepärane võimalus võtta uute tehnoloogialahenduste ja materjalide arendamisel maailmas juhtroll. Avarduvad tarbijate võimalused teha teadlikke valikuid keskkonna kaitseks. Sellest võidavad tõesti kõik.“
Euroopa elanikud tekitavad igal aastal 25 miljonit tonni plastijäämeid, kuid vähem kui 30% sellest kogutakse ringlussevõtmiseks. Maailmas moodustab plast 85 % randadel leiduvast prügist. Plast jõuab isegi meie kopsudesse ja toidulauale, kusjuures õhus, vees ja toidus sisalduva mikroplasti mõju tervisele on veel teadmata. Komisjoni varasemale tööle tuginedes püütakse uues kogu ELi hõlmavas plastistrateegias kõigile neile küsimustele lahendusi leida.
Tänase plastistrateegiaga muutub toodete disainimine, tootmine, kasutamine ja ringlussevõtt ELis täielikult. Plasti toodetakse, kasutatakse ja kõrvaldatakse praegu liiga sageli viisil, mis ei luba ära kasutada ringluspõhisema tegevuspõhimõtte majanduslikke eeliseid. See teguviis kahjustab keskkonda. Strateegia eesmärk on kaitsta keskkonda ja luua samas alus uuele plastimajandusele, milles võetakse disainimisel ja tootmisel igati arvesse korduskasutamise, parandamise ja ringlussevõtuga seotud vajadusi ning arendatakse säästvamaid materjale.
ELil on parimad võimalused seda üleminekut juhtida. Kavandatav lähenemisviis toob kaasa uusi innovatsiooni, konkurentsivõime ja töökohtade loomise võimalusi. Koos plastistrateegiaga võttis komisjon vastu ka seireraamistiku, mis hõlmab tsükli iga etapiga seotud kümmet põhinäitajat, mille alusel hinnatakse ringmajandusele üleminekul tehtud edusamme ELi ja riikide tasandil.
Uue strateegia alusel on Euroopa Liidu eesmärk
-
muuta ringlussevõtt ettevõtjatele kasumlikuks: töötatakse välja uued pakendieeskirjad, et parandada turul oleva plasti ringlussevõetavust ja suurendada nõudlust ringlussevõetud plastist valmistatud toodete järele. Kuna kogutakse rohkem plasti, tuleks luua täiustatud ja suuremad ringlussevõtukohad ning kogu ELis parem ja standardsem süsteem jäätmete liigiti kogumiseks ja sortimiseks. See aitab säästa umbes sada eurot iga tonni kogutud materjali kohta. Samuti annab see lisaväärtust konkurentsivõimelisema ja tugevama plastitööstuse arendamiseks;
-
piirata plastijäätmeid: Euroopa õigusaktide tulemusel on mitmes liikmesriigis juba märkimisväärselt vähendatud plastkottide kasutust. Uute kavadega juhitakse aga tähelepanu muudele ühekordselt kasutatavatele plasttoodetele ja kalapüügivahenditele ning toetatakse seega riigisiseseid teavituskampaaniaid ja määratakse kindlaks, milline kohaldamisala peaks olema uutel ELi eeskirjadel, mille ettepanek tehakse 2018. aastal sidusrühmadega konsulteerimise tulemuste ja tõendite põhjal. Komisjon võtab ka meetmeid, millega piiratakse toodetes mikroplasti kasutamist, ning määrab kindlaks biolaguneval ja kompostitaval plastil kasutatavad märgised;
-
lõpetada merel prügiga reostamine: sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi käsitlevate uute eeskirjadega võetakse luubi alla merel tekkiv mereprügi. Nähakse ette meetmed, millega tagatakse, et laevadel tekitatud või merel kogutud jäätmeid ei jäeta maha, vaid need viiakse maale ja neid käideldakse nõuetekohaselt. Ette nähakse ka meetmed, millega vähendatakse sadamate, laevade ja pädevate asutuste halduskoormust;
-
soodustada investeerimist ja innovatsiooni: komisjon annab riikide ametiasutustele ja Euroopa ettevõtjatele juhiseid selle kohta, kuidas viia miinimumini plastijäätmed nende tekkekohas. Innovatsiooni toetuseks eraldatakse rohkem raha ehk täiendavalt 100 miljonit eurot, et rahastada arukamate ja paremini ringlussevõetavate plastmaterjalide väljatöötamist, ringlussevõtuprotsesside tõhustamist ning ringlussevõetud plastis leiduvate ohtlike ja saasteainete kindlakstegemist ja eemaldamist;
-
soodustada muutusi kogu maailmas: samal ajal kui Euroopa Liit teeb tööd omal pinnal, töötab ta ka koos partneritega mujalt maailmast, et leida üleilmseid lahendusi ja töötada välja rahvusvahelisi standardeid. Samuti jätkatakse teiste toetamist, nagu juba on tehtud Indias Gangese jõe puhastamisel.
Järgmised sammud
Tänane sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi käsitlev direktiiviettepanek edastatakse nüüd vastuvõtmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Parema õigusloome nõudeid järgides esitab komisjon 2018. aastal ühekordselt kasutatavat plasti käsitleva ettepaneku.
Sidusrühmadel on kuni 12. veebruarini 2018 võimalik arvamust avaldada praegu kestval avalikul konsultatsioonil.
Komisjon alustab pakendite ja pakendijäätmete direktiivi läbivaatamist ning koostab 2019. aastal esitatavad suunised jäätmete liigiti kogumise ja sortimise kohta.
Meetmete täisloetelu ja ajakava on esitatud plastistrateegia lisas.
Taust
Jätkates 2015. aasta ringmajanduse paketiga alustatud tööd, valmistas plastistrateegia ette projekti tuumikrühm, millesse kuulusid esimene asepresident Frans Timmermans, asepresident Jyrki Katainen ning volinikud Karmenu Vella ja Elżbieta Bieńkowska. Ettevalmistustöös osales palju teisigi volinikke, kes aitasid välja selgitada vahendid, mis oleksid mitmesugustes poliitikavaldkondades kõige mõjusamad.
Volinike kolleegium võttis täna vastu järgmised dokumendid:
-
teatis plasti ringmajanduses käsitleva Euroopa strateegia kohta;
-
teatis kemikaale, jäätmeid ja tooteid käsitlevate poliitikameetmete seose kohta;
-
ringmajanduse seire raamistik;
-
sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi käsitlev uus direktiiv.
Neid täiendavad kriitilise tähtsusega tooraineid käsitlev aruanne ja oksüdantide toimel lagunevat plasti käsitlev aruanne.
Euroopa Komisjon võttis 2. detsembril 2015 vastu põhjaliku ringmajandusepaketi ja tänased meetmed on osa sellest.
Ühtlasi annab plastistrateegia käegakatsutava panuse 2030. aasta säästva arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe kliimaeesmärkide täitmisse.
EL on juba astunud olulisi samme ja kehtestanud liikmesriikidele nõuded võtta meetmeid, millega vähendada plastkottide tarbimist ning seirata ja vähendada mereprügi.
Pikemas perspektiivis on olemas head väljavaated arendada kogu maailmas innovatiivset ringluspõhist plastitööstust.
Lisateave
Lisamaterjale ja -teavet leiate käesoleva pressiteate ingliskeelsest versioonist.