ELi tegevus seoses plastiga
Plast on kerge, odav ja kasulik. Teisalt võib plastijäätmete mõju keskkonnale ja meie tervisele olla ränk ja see on märgatav kogu maailmas. Plast moodustab ligikaudu 80 % mereprügist, mis mõjutab sageli mereelustikku ja linde.
See teeb eurooplastele muret. Eurobaromeetri uuring näitas, et ligi kolm inimest neljast kinnitavad, et tunnevad muret igapäevaste plasttoodete mõju pärast nende tervisele. Lisaks muretseb ligi üheksa inimest kümnest keskkonnamõjude pärast.
Tänapäeval valmistatakse sajandeid kestvast materjalist tooteid, mida vahel kasutatakse vaid paar minutit. See, kuidas me plasttooteid kujundame, toodame, kasutame ja käitleme, peab kiiresti muutuma. Vastuseks täidab EL oma kohust võitluses plastireostuse ja mereprügi vastu.
2019. aasta mais vastuvõetud ELi eeskirjad ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta käsitlevad kümmet plasteset, mis reostavad enim Euroopa randu ja meresid lisaks kaotatud või maha jäetud püügivahenditele. Need jäätmed moodustavad 70 % mereprügist.
Nimetatud eeskirjadega keelatakse ühekordselt kasutatavad plasttooted, mille jaoks on juba plastivabu alternatiive. Teiste meetmete eesmärk on vähendada kõige sagedamini prügiks minevate plasttoodete tarbimist, laiendada tootjate vastutust, muuta mõne toote kujundust ning tarbijaid teavitada ja nende teadlikkust suurendada.
Aastast 2021 keelatakse ühekordselt kasutatavad vatipulkade plastist tikud, söögiriistad, taldrikud, joogikõrred ja õhupallide pulgad ning samuti vahtpolüstüreenist toidu- ja jooginõud, sh topsid. Kõik need tooted tuleb edaspidi valmistada säästvamatest materjalidest või asendada korduskasutatavate alternatiividega. Keelatakse ka kõik oksüdantide toimel lagunevast plastist tooted.
Kõige levinumate ühekordselt kasutatavate plastesemete asendamine mitmekordselt kasutatavate või paremini disainitud toodetega võib tuua kaasa uuenduslikke lahendusi ja uusi ettevõtlusmudeleid. Näiteks korduskasutuskavadega võidakse asendada paljud ühekordselt kasutatavad tooted, mis jõuavad praegu meie meredesse, ja alternatiivsete materjalide kasutamine võib kindlustada ELi juhtivat positsiooni biomajanduses.
Need eeskirjad võimaldavad eeldatavasti
- ennetada CO2 heidet koguses, mis vastab 3,4 miljonile tonnile;
- vältida 22 miljardi euro väärtuses keskkonnakahjusid 2030. aastaks;
- tarbijatel säästa 6,5 miljardit eurot.
See direktiiv tugineb ühekordselt kasutatavate plastkandekottide tarbimise edukale vähendamisele 2015. aastal vastu võetud ELi õigusakti tulemusel ning muudetud ELi jäätmealastele õigusaktidele, millega püstitatakse ambitsioonikaid eesmärke plastist pakendijäätmete ringlussevõtu kohta. 2018. aasta Euroopa ringmajanduses nähakse ette suund järgmistele ELi meetmetele kooskõlas 2015. aasta .
Need meetmed loovad aluse plasti kui väärtusliku materjali paremale kasutamisele, korduskasutamisele ja ringlussevõtule Euroopas.