Ringmajandus: EList saab tänu uutele eeskirjadele jäätmekäitluse ja ringlussevõtu eestvedaja maailmas

Teisipäev, 22, mai 2018

Uued eeskirjad, mis põhinevad ettepanekutel, mille komisjon esitas 2015. aasta detsembris ringmajanduspaketi raames, aitavad vältida jäätmeteket ning märkimisväärselt suurendada olme- ja pakendijäätmete ringlussevõttu, kui nende teket vältida ei saa. Nende eeskirjadega nähakse ette jäätmete prügilasse ladestamise järkjärguline lõpetamine ning soodustatakse majandusvahendite, nt laiendatud tootjavastutuse süsteemide kasutamist. Uute õigusaktidega tugevdatakse jäätmehierarhiat, st nendega nõutakse liikmesriikidelt konkreetsete abinõude võtmist, et eelistada jäätmetekke vältimist, korduskasutamist ja ringlussevõttu prügilasse ladestamisele ja põletamisele. See aitab muuta ringmajanduse tegelikkuseks.

ELi keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella sõnas: „ELi uute jäätme-eeskirjade lõplik heakskiitmine nõukogus on oluline samm Euroopas ringmajandusele üleminekul. Uute ringlussevõtu- ja prügilasse ladestamise eesmärkidega luuakse usaldusvääne ja kõrgete sihtidega tegevussuund jäätmete paremaks käitlemiseks Euroopas. Nüüd on meie põhieesmärk seista selle eest, et jäätmealaste õigusaktide paketis lubatu ka praktikas teoks tehakse. Komisjon teeb kõik endast sõltuva, et uued õigusaktid tegelikke tulemusi annaksid.“

Komisjon tegi uute jäätme-eeskirjade ettepanekud 2014. aastal, kuid võttis need tagasi ning asendas president Junckeri juhitava komisjoni ringmajanduse tegevuskava raames 2015. aasta detsembris paremate, ringluspõhisemate ja kõrgemate sihtidega ettepanekutega. Need ettepanekud võeti vastu ja moodustavad nüüd ELi reeglistiku osa.

Täna vastu võetud uued eeskirjad on maailma kõige nüüdisaegsemad jäätme-eeskirjad. See tähendab, et EL on oma tegevusega teistele eeskujuks.

Uute jäätme-eeskirjade üksikasjad:

Olmejäätmete ringlussevõtu eesmärgid:

2025. aastaks

• 55%

2030. aastaks

• 60%

2035. aastaks

• 65%

Peale selle aitavad rangemad ringlussevõtumäära arvutamise eeskirjad paremini jälgida tegelikke edusamme ringmajandusele üleminekul.

Uued pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärgid:

2025. aastaks

• kõik pakendid - 65%
• plast - 50%
• puit - 25%
• raudmetall - 70%
• alumiinium - 50%
• klaas - 70%
• paber ja kartong - 75%

2030. aastaks

• kõik pakendid - 70%
• plast - 55%
• puit - 30%
• raudmetall - 80%
• alumiinium - 60%
• klaas - 75%
• paber ja kartong - 85%

Liigiti kogumine

Uute liigiti kogumise eeskirjadega, mis tuginevad praegustele paberi ja kartongi, klaasi, metallide ning plasti liigiti kogumise eeskirjadele, parandatakse teisese toorme kvaliteeti ja suurendatakse selle kasutamist: ohtlikud kodumajapidamisjäätmed tuleb koguda liigiti 2022. aastaks, biojäätmed 2023. aastaks ja tekstiilid 2025. aastaks.

Jäätmete prügilasse ladestamise järkjärguline lõpetamine

Jäätmete prügilasse ladestamine on ringmajanduses täiesti põhjendamatu ning võib saastada vett, mulda ja õhku. Aastaks 2035 tuleb prügilasse ladestatud olmejäätmete kogus vähendada 10%ni või veelgi väiksema osani olmejäätmete üldkogusest.

Stiimulid

Uute õigusaktidega nähakse ette mõjusate majandusvahendite ja muude meetmete suurem kasutus jäätmehierarhia toetamiseks. Tootjatel saab sellel üleminekul olema tähtis osa, sest neile jäetakse vastutus jäätmeteks muutunud toodete eest. Laiendatud tootjavastutuse süsteemide suhtes kehtima hakkavate uute nõuetega parandatakse nende süsteemide tulemuslikkust ja juhtimist. Lisaks tuleb 2024. aastaks kehtestada kõigi pakendite jaoks kohustuslikud laiendatud tootjavastutuse süsteemid.

Jäätmetekke vältimine

Uute õigusaktidega pannakse erilist rõhku jäätmetekke vältimisele ning kehtestatakse olulised eesmärgid ELi toidujäätmete kohta ja mereprügi tekke peatamiseks, et aidata saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid neid valdkondades.

Edasised sammud

Uued eeskirjad jõustuvad 20 päeva pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Taust

Euroopa Komisjon võttis ringmajanduse tegevuskava raames 2. detsembril 2015 vastu jäätmeid käsitlevate seadusandlike ettepanekutepaketi. Kaasseadusandjad jõudsid 18. detsembril 2017 komisjoni nelja seadusandliku ettepaneku suhtes esialgsele kokkuleppele. Euroopa Parlament kiitis kokkuleppe heaks 2018. aasta aprillis toimunud täiskogu istungil.

Kahe viimase aastakümne jooksul on paljud liikmesriigid oma jäätmekäitlust kooskõlas ELi jäätmehierarhiaga järk-järgult parandanud. 1995. aastal ladustati ELis prügilasse keskmiselt 64% olmejäätmetest. 2000. aastaks oli see keskmine langenud 55%ni ja keskmine ringlussevõtumäär oli 25%. 2016. aastaks oli prügilasse ladestatud kodumajapidamisjäätmete osa ELis tervikuna vähenenud 24%ni ja ringlussevõtt suurenenud 46%ni. Probleemid ja ELi riikide vahelised suured erinevused ei ole aga kadunud. 2016. aastal ladustas kümme liikmesriiki ikka veel üle poole kodumajapidamisjäätmetest prügilatesse ja neist kuus põletas vähemalt 40% jäätmetest.

Lisateave

Uute direktiivide tekst.

Lisamaterjale ja -teavet leiate käesoleva pressiteate ingliskeelsest versioonist.